OLEME SULETUD.
KOHTUMISENI JÄRGMISEL TALVEL!

OLEME SULETUD.
KOHTUMISENI JÄRGMISEL TALVEL!

OLEME SULETUD.
KOHTUMISENI JÄRGMISEL TALVEL!

OLEME SULETUD.
KOHTUMISENI JÄRGMISEL TALVEL!

OLEME SULETUD.
KOHTUMISENI JÄRGMISEL TALVEL!

OLEME SULETUD.
KOHTUMISENI JÄRGMISEL TALVEL!

OLEME SULETUD.
KOHTUMISENI JÄRGMISEL TALVEL!

 

Põhjapõdra levilaks on Euraasia ja Põhja-Ameerika põhjaosa. Kuni 20. sajandini oli põhjapõdra levila ühtlane, aga tänapäeval on see katkenud paljudeks eraldatud osalevilateks.

Põhjapõdral on suhteliselt pikk kere ja kael ning lühikesed jalad. Põhjapõdra keskmiste varvaste sõrad on suured, laiad ja kühvlina kõverdunud, nii et kaks sõrga koos moodustavad suure lusika, millega on hea lund kraapida. Külgmiste varvaste pikad sõrad puudutavad käimisel maad, mis suurendab märgatavalt toetuspinda ja võimaldab liikuda pehmel maastikul, sealjuures vähem sisse vajudes.

  • Kas teadsid, et põhjapõder on ainuke hirvlane, kellel on ka emasloomadel sarved?

Põhjapõder on ainus hirvlane, kelle emasloomal kasvavad sarved. Sarved on suured. Sarvetüvi on pikk ja kooldunud. Sarve tipus on väike lame püstine kühvel ning sellel lühikesed üles ja taha suunatud harud. Silmaharu on suur ning tavaliselt püstise ja lühikeste harudega kühvliga. Sarvede kuju on väga muutlik ja mõnel isendil on sarved nõrgalt arenenud.

  • Kas teadsid, et põhjapõder ja muskusveis on ainsad sõralised, kes suudavad toituda ka ainult samblikest?

Põhjapõdra toit on mitmekesine. See liik sööb pea kõiki oma elukohas kasvavaid taimi. Eriti eelistatud on osjad, tarnad, liblikõielised, oblikad, pajulehed ja seened. Piiratud maa-alal elavad kodustatud põhjapõdrad peavad leppima sellega, mida kätte saavad ja sööma taimi, millest ulukpõhjapõder ei hooli.

Talvel, kui lumikate on eriti paks, on toidu hankimine raske. Mõnikord peavad nad seda välja kaapima 70–80 cm sügavuselt, nii et lumest paistab välja ainult looma turi. Põhjapõder kaevab lund eesjalgadega. Pärast püsiva lumikatte teket läheb põhjapõder üle samblikutoidule, mis moodustavad suurema osa aastast tema põhitoiduse. Looma haistmine on suurepäraselt arenenud ja selle abil leiab ta lume alt üles mitte ainult samblikud, vaid näiteks ka tarnad, marjad ja seened.

  • Kas teadsid, et põhjapõdrad söövad soolavajaduse rahuldamiseks uriinisegust lund ja merevetikaid ning joovad merevett?

Põhjapõder suudavad toituda ka ainult samblikest, mistõttu saavad nad elada piirkondades, kus teised sõralised hakkama ei saa. Samblikud sisaldavad ohtralt süsivesikuid, aga vähe valke ja mineraalaineid. Nende ainete puuduse tõttu närivad põhjapõdrad meeleldi mahakukkunud sarvi ja mõnikord ka üksteise peas olevaid sarvi, eriti vasikate omi. Soolavajaduse rahuldamiseks söövad nad uriinisegust lund ja merevetikaid ning joovad merevett.

  • Kas teadsid, et sametise kasuka asemel katavad põhjapõtru õõnsad karvad?

Põhjapõdrad taluvad hästi külma. Sametise kasuka asemel katavad põhjapõtru õõnsad karvad, mis sulgevad endasse õhku ja kaitsevad loomi hästi karmide ilmastikuolude eest. Lisaks on nende vereringel eripära, mis ei lase põhjapõdra jäsemete jahedamal verel neelata soojust keha keskosa kuumaks köetud verelt. Põhjapõdra talvekarvastik on pikk, eriti kaelal, kus moodustub midagi habemesarnast. Jalgu katavad lühikesed tugevad karvad. Suvekarvastik on lühem ja pehmem, ühetooniliselt hele- või hallikaspruun. Talvekarvastik on muutlikum: tumedast kuni peaaegu valgeni, tihti heledate ja tumedate laikudega kirju.

  • Kas teadsid, et põhjapõdrad suhtlevad häälitsedes vaid väga lühikesel perioodil aastas?

Porod on vaiksed. Jõuluvana ei pea muretsema selle pärast, et ta põhjapõdrad (vähemalt need, kellel pole kuljuseid kaelas) lapsi üles ärataksid. Emased põhjapõdrad kalduvad suhtlema vaid esimestel suvekuudel pärast järglaste sündi, isased häälitsevad rohkem sügisesel innaajal. Kui nad muul ajal häält teevad, käib see järgmiselt: teadlased on leidnud, et isastel porodel on kaela sees suur õhupaun, mis võimaldab neil kuuldavale tuua kähedat-kõrisevat heli ehk armuhüüdu. Kähin peaks teisi isaseid eemale peletama, meelitades samas potentsiaalseid partnereid. Emasloomadel võimaldavad sarnased õhupaunad vasikatega suhtlemisel oma hüüdusid isikupärastada.

  • Kas teadsid, et Jõuluvana saani ees on emased põdrad?

Jah, Jõuluvana saani ees on emased põdrad. Innaaja lõpus detsembri hakul langevad isastel põhjapõtradel sarved maha, emastele jäävad nende peenemad sarved aga terveks talveks pähe. Kui uskuda pealtnägijate ütlusi, veavad Jõuluvana ja tema kingikoormat talvetaevas just emased porod. Põhjus, miks Jõulumees emasloomad rakke pani, võib aga tulla sellest, et jõulude paiku pole isaste põhjapõtrade keharasvast järel palju üle viie protsendi — ülejäänu on nad innaajal ära kulutanud. Emased põdrad lähevad aga talvele vastu 50 protsendi keharasvaga. See looduslik isoleermaterjal, mille paksus võib laudjapiirkonnas olla üle viie sentimeetri, säilitab põhjapõtrade kehasoojust isegi temperatuuridel alla 40 miinuskraadi.